Antiallergiliste ravimite farmakoloogiline toime

Peamine ülesanne on neutraliseerida vahendajate (nt histamiini) mõju, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone nende retseptoritele (nagu histamiini H1 retseptorid). Blokeerides konkureerivalt H1-retseptoreid bronhide, seedetrakti ja emaka silelihastes, suudab see täielikult neutraliseerida histamiini poolt indutseeritud silelihaste kontraktsiooni ja spasme; Ilmselge antihistamiini poolt põhjustatud kapillaaride läbilaskvuse suurenemine, lokaalne ülekoormus ja turse; osaline antihistamiini vasodilatatsioon ja vererõhku langetav toime; Sellel ei ole inimestel kaitsvat toimet allergilise šoki vastu. Mõnel neist ravimitest on endiselt teatud keskne pärssiv ja antikolinergiline toime, mis võib põhjustada mõningaid tavalisi kõrvaltoimeid. Kliinilises praktikas tavaliselt kasutatavad ravimid on kloorfeniramiin, difenhüdramiin, tsüproheptadiin ja tsetirisiin.